Hiinast Eestisse imporditud tooted

2023. kalendriaastal eksportis Hiina Eestisse kaupu 1,51 miljardi USA dollari väärtuses. Hiinast Eestisse eksporditi peamiselt ringhäälinguseadmed (110 miljonit USA dollarit), telefonid (88 miljonit dollarit), pooljuhtseadmed (65,7 miljonit dollarit), tolmuimejad (45,15 miljonit dollarit) ja elektritrafod (32,24 miljonit dollarit). Hiina eksport Eestisse on 28 aasta jooksul pidevalt kasvanud 18,9% aastas, tõustes 14,2 miljonilt USA dollarilt 1995. aastal 1,51 miljardile USA dollarile 2023. aastal.

Nimekiri kõikidest Hiinast Eestisse imporditud toodetest

Allolevas tabelis on 2023. aastal Hiinast Eestisse eksporditud kaupade põhjalik loetelu tooteliikide kaupa ja reastatud kaubaväärtuse järgi USA dollarites.

Näpunäiteid selle tabeli kasutamiseks

1. Suure nõudlusega toodete tuvastamine: analüüsige kõrgeima reitinguga tooteid, et teha kindlaks, millistel kaubaartiklitel on kõige suurem kaubanduslik väärtus. Nende toodete järele on Eesti turul tõenäoliselt suur nõudlus, pakkudes tulusaid võimalusi maaletoojatele ja edasimüüjatele.
2. Turuniši uurimine: uurige tooteid, millel on märkimisväärne kaubanduslik väärtus, mis ei pruugi olla üldtuntud. Need nišitooted võivad esindada kasutamata turusegmente, kus konkurents on väiksem, võimaldades edasimüüjatel ja importijatel saavutada turul ainulaadse positsiooni.

Viimati värskendatud: aprill 2024

Märkus nr 1: HS4-kood ehk harmoneeritud süsteemi 4-kohaline kood on osa kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemist (HS). See on rahvusvaheliselt standardiseeritud süsteem kaupade klassifitseerimiseks rahvusvahelises kaubanduses.

Märkus nr 2: seda tabelit uuendatakse regulaarselt igal aastal. Seetõttu soovitame teil sageli külastada, et saada uusimat teavet Hiina ja Eesti vahelise kaubanduse kohta.

Hiina ja Eesti vahelised kaubanduslepingud

Hiina ja Eesti vahel on välja kujunenud mitmetahuline suhe, mis hõlmab kaubandust, investeeringuid ja tehnoloogilist koostööd eelkõige Euroopa Liidu poliitikate ja lepingute raames. Eesti on EL-i liikmena kaasatud kõikidesse EL-i tasandi lepingutesse Hiinaga, mis kujundavad oluliselt kahe riigi kahepoolseid suhteid. Siin on ülevaade:

1. EL-Hiina kaubandussuhted: Eesti saab kasu kaubanduslepingutest, mille üle Euroopa Liit on Hiinaga läbi rääkinud. See hõlmab ELi-Hiina kõikehõlmavat investeerimislepingut (CAI), mis on küll allkirjastatud, kuid on praegu ootel ega ole veel ratifitseeritud. Selle lepingu eesmärk on pakkuda Euroopa ettevõtetele tasakaalustatumat investeerimismaastikku ja paremat juurdepääsu Hiina turule.
2. Kahepoolsed kaubanduslepingud: Konkreetsed kahepoolsed kaubanduslepingud Hiina ja Eesti vahel on Eesti EL-i liikmesuse tõttu haruldased. Siiski peavad mõlemad riigid kahepoolseid dialooge, et edendada kaubandus- ja majanduskoostööd ELi ja Hiina suhete laiemas raamistikus.
3. Tehnoloogiline ja digikoostöö: Eesti on tuntud oma digimajanduse ja e-valitsemise lahenduste poolest, milles tehakse koostööd Hiinaga. Need koostööd on tavaliselt keskendunud innovatsioonile, digitaaltehnoloogiale ja küberturvalisusele, eesmärgiga tõhustada vastastikust teadmiste ja tehnosiiret.
4. Haridus- ja kultuurivahetus: Hiina ja Eesti on sõlminud kokkulepped hariduskoostöö tõhustamiseks, mis hõlmab üliõpilasvahetust ja stipendiume. Nende algatuste eesmärk on ehitada kahe riigi vahel kultuurilisi ja hariduslikke sildu, hõlbustades sügavamat vastastikust mõistmist.
5. Investeeringu- ja ärikoostöö: kui suuremahulised investeerimislepingud on hõlmatud ELi poliitikaga, siis Eesti ja Hiina peavad kahepoolseid äridialooge, et julgustada otseinvesteeringuid ja ettevõtlust. Hiina investeeringud Eestisse hõlmavad selliseid sektoreid nagu logistika, kinnisvara ja tehnoloogia.
6. Turism ja inimestevahelised sidemed: mõlemad riigid on töötanud turismi edendamise ja inimestevaheliste kontaktide suurendamise nimel. Need jõupingutused aitavad säilitada majanduslikku suhtlust ja kultuurivahetust, mis on kasulikud mõlemale riigile.

Eesti suhteid Hiinaga iseloomustab otseste ja kaudsete seotuste segu, mida mõjutab tugevalt Euroopa Liitu kuulumine. Majanduskoostöö hõlmab olulist rõhku digitaalsele ja tehnoloogilisele koostööle, mis peegeldab Eesti tugevaid külgi ja strateegilisi huve.